Juhised ehitajale

Talvisel ajal, mil väljas on külm ja kuiv ning sees soe ja pisut niiskem, toimub läbi kõikide välisseinakonstruktsioonide soojuskadu, peamiselt difusioonina ja konvektsioonina. Difusiooni all mõeldakse soojuse liikumist, mis on seda suurem, mida halvem on konstruktsiooni soojapidavus (u-väärtus). Konvektsiooni all mõeldakse õhu liikumist. Konvektsioon on seda suurem, mida halvem on seinakonstruktsiooni tihedus (läbilaskvad kohad).

Kui soojus liigub läbi seinakonstruktsiooni, liigub koos sellega ka siseõhus leiduvat niiskust. Niiskus on õhuga seotud veeauruna. Näiteks jaanuaris on Lammi kivimaja välisseina sisekihis sellist niiskust 0,6 g/m² ja väliskihis 0,3 g/m². Tegemist on seega väga väikeste niiskusehulkadega. Kui seinakonstruktsioonis sisalduv veeaur kondenseerub veeks, räägitakse nn kastepunktist. See, kui hästi seinakonstruktsioon niiskust läbi laseb, oleneb ehitise konstruktsioonikihtide veeauruläbilaskvusest. Lammi kivimaja välisseinakonstruktsioonis on nii kivikihi kui soojustusmaterjali (EPS) veeauruläbilaskvus samast suurusklassist: veeaur liigub läbi terve konstruktsiooni sama (kuid väikese) võimsusega. Seega pole konstruktsioonis ohustatud kihte, mille puhul veeauru läbilaskvusvõime oleks erinev teistest kihtidest.

Läbi välisseinakonstruktsiooni liikuva niiskuse hulk oleneb siseõhu temperatuurist ja niiskusest ning välisõhu temperatuurist ja niiskusest, ning muidugi ka seinakonstruktsiooni enda omadustest. Välisseinakonstruktsioonide niiskustehnilist käitumist saab modelleerida arvutuslikult ning ka mõõtmistega ehitise välisseinakonstruktsioonist. Arvutuslik modelleerimine on vaevanõudev, seepärast on mudeldamise hõlbustamiseks töötatud välja spetsiaalsed arvutiprogrammid. Üks neist on Tampere firma D.O.F tech Oy programm DofLämpö. See programm väljastab nt temperatuuri ja niiskuse andmed seinakonstruktsiooni kõigis piirpindades. Peale selle annab programm teada, kas niiskus kondenseerub konstruktsioonis – st kas tekib nn kastepunkt. Kui selline mudeldamine viiakse läbi Lammi kivimaja välisseina konstruktsioonil nt Helsingi tingimustes, annab programm tulemuseks, et niiskus seinakonstruktsiooni ei kondenseeru!

VTT on modelleerinud Lammi kivimaja LL400-tüübi seina temperatuuri- ja niiskustehnilist toimivust enda poolt välja töötatud programmi LATENITE abil. Mudelduse lõpptulemus oli ühene: … LL400 seinakonstruktsioon on arvestatud tingimustes niiskustehniliselt toimiv seinakonstruktsioon.
Seinakonstruktsiooni arvutuslik mudel on alati teooria – praktika võib sellest vahel erineda. Seepärast saab seinakonstruktsiooni tegelikku käitumist kõige paremini tuvastada, mõõtes seina niiskuse jaotust hoone seinakonstruktsioonist. Lammi-kivitalot Oy laskis sellise mõõtmise teostada. Testmaja asus Tuulose vallas Kanta-Hämes. Mõõtmised korraldas Häme kutsekõrgkooli ehituslabor. Aruande ühene tulemus oli: Lammi kivimaja välisseinakonstruktsioonis – ei keldri seinas ega ka välisseinas – ei kondenseerunud mõõtmiste perioodil niiskust, st kastepunkti ei tekkinud! Esimene talv on konstruktsioonile niiskuse kondenseerumise aspektist alati kõige kriitilisem aeg, kuna konstruktsioonis on veel palju nn ehitusaegset niiskust. Kui niiskust ei kondenseeru esimese talve ajal, ei juhtu seda ka hiljem!
Kastepunktist rääkides tehakse sageli sääsest elevant. Kui seinakonstruktsiooni ka peaks talvisel ajal niiskust kondenseeruma, ei tähenda see seda, et ehitis oleks vilets, ammugi mitte sootuks untsus: seinakonstruktsioon on terve ja toimiv nii kaua, kui konstruktsiooni talvel kondenseeruv niiskus jõuab suvel ära kuivada. Selliseid seinakonstruktsiooni ”tervist” tuvastavaid niiskusearvutusi on õpingute ajal pidanud tegema igaüks, kes ehitusfüüsikat õppinud! Lisaks tuleb vahet teha puit- ja kivikonstruktsiooniga välisseintel. Kui orgaaniline puit märjaks saab, on hallituskahjustused ja puidu aeglane kahjustumine võimalikud, isegi tõenäolised. Kui mitteorgaaniline kivi märjaks saab, siis kivi ei hävine – vastupidi, betoonile niiskus sobib, selle tugevus esimese 60 aasta jooksul niiskuse toimel suureneb! Lammi kivimaja välisseinakonstruktsiooni eeliseks on lisaks ka see, et toote soojustusmaterjal, suletud pooridega EPS (Expanded Polystyren) niiskust kuigivõrd ei ima. Ja kui EPS ka märjaks peaks saama, ei halvene selle soojusisolatsioonivõime, nagu paraku peaaegu kõigil teistel isolatsioonimaterjalidel. VTT uurimuse põhjal (Tiedote (infoleht) 1280) EPS-i soojusisolatsioonivõime koguni paraneb, kui EPS-i niiskusesisaldus tõuseb 0  2 mahuprotsendini!
Ja et näha asju õigetes proportsioonides: kaldvihmast tulenev niiskuskoormus ehitise välisseinale on mitmekordne võrreldes siseilmast tuleva niiskusehulgaga, mis normaaltingimustes on tähtsusetult väike. Välispinna krohvimaterjali valikule tulekski edaspidi senisest suuremat tähelepanu pöörata – ka siin on lahenduseks hüdrofoobsed krohvkatted.

Alusta vundamendist

Märgi maja asukoht ja süvenda ca 1,2 m või kuni kõva pinnaseni. Vala LammiTassu vundamenditaldmik. Loodida on kõige lihtsam ja kiirem laserloodiga mida saab tööriistarendist:

Järgnevalt paigalda LammiTassu taldmiku peale hüdroisolatsioon ja siis Lammikivi nurgaplokid. Nurgaplokid paigalda üksteisest õigele kaugusele, ära unusta kontrollida diagonaalide pikkusi:

Seejärel säti kõik nurgaplokid ühele kõrgusele, kasuta jälle laserloodi:

Nüüd tõmba nurkade vahele müürinöör ja hakka Lammi plokke vahele laduma:

Isegi kui olemasolev majaprojekt ei ole tehtud Lammikivi silmas pidades, pole siiski vaja karta keerukat ehitamist kuna Lammikivi on täispikkusele 600 mm lisaks olemas ka 200 mm ja 400 mm. Lisaks otsaplokid akna- ja ukseavadele (pikkused samuti 200, 400, 600) ning muidugi nurgaplokid. See tähendab, et midagi pole vaja saagida/lõigata, ainult lao naguLlego arvestada tulek mõõtudega mis jagunevad Lammi ploki mõõtudega ( 200 mm-400 mm-600 mm.)

Kõigepealt tuleb laduda valmis kaks esimest rida, mis seejärel betooni täis valatakse et ei toimuks hilisemat nihkumist ning terve maja loodist välja minekut. Väga tähtis on saada esimesed kaks rida võimalikult täpselt loodi, siis on lihtne sealt edasi terve maja üles laduda. Peale eimeserea plokkide paigaldust tuleb neid niisutada vähemalt esimesed 5 päeva mis tagavad betooni ühtlase kivistumise. Plokkide loodi panemiseks on spetsiaalsed plastkiilud (võimalik tellida koos plokkidega):

Plokid ühendatakse omavahel montaazivahuga (segu ei tohi mingil juhul kasutada), lastes montaazivahu plokkide peale ja vahele:

Iga kahe plokirea tagant tuleb paigaldada 8 mm armatuurvardad horisontaali, mis seovad plokid peale betoonivalu monoliitseks tervikuks. Samuti tuleb kasutada vertikaalarmatuuri. Kõik armeerimistööd peks olema kooskõlas projektdokumentatsiooniga

Vundamenti võib olla paar rida või mitu korrust maa all – Lammikivi kasutades pole mingit vahet. Kui vundamendiossa ettenähtud read on valmis laotud ning soovitud kõrgus saavutatud, nihutatakse kõiki järgmise rea plokke 20 mm võrra väljapoole – tekibki sokliserv või kasutatakse paksemat plokki näiteks LL 400 või LL 500 kui vundamendina on kasutatud EMH 350 plokki:

Soklini jõudes ongi maja vundament valmis. Erinevalt tavavundamendist ei panda seina ladumise alustamisel enam teistkordset hüdroisolatsiooni plokkide vahele vaid jätkatakse ladumist kuni maja on saavutanud ettenähtud kõrguse. Küll aga tuleb hüdroisoleerida plokid väljaspoolt ja ka LammiTaasu peal olev esimene rida, et tagada keldri või vundamendi kuivana säilimine. Siin saavutate võrreldes tavavundamendiga märgatavat kokkuhoidu kuna enam pole vaja paigaldada kallist märga keskkonda mõeldud soojustust ning ka hüdroisolatsiooni on lihtne teha kuna ees on tugev kivipind.

Lao seinad püsti

Seinte ladumine käib täpselt samuti kui vundamendilgi. Kui vundament on Lammikivist, siis tuleb lihtsalt jätkata ladumist, kui vundament on traditsiooniline, siis alusta seinte ladumist nii nagu on ülalpool kirjeldatud vundamendi alustamist.

Kui majal on palju nurki, on hea mõte teha kõikidesse nurkadesse `nurgapostid` – kaks 90 nurga all kokkulöödud lauda – ja need loodi panna. Veelgi mugavam on kasutada spetsiaalseid metallist nurkadesse paigaldatavaid müürinööri poste, millega lihtne rida-realt nööri tõsta ja kiirelt laduda. Siis on ka lihtne nurki paigaldada ega pea igat plokki eraldi loodima.

Jätka ladumist: nurgad paika, nurkade külge müürinoor ja teised plokid lao vahele: lase alumisele plokile riba montaazivahtu ja aseta peale järgmine plokk:

Kontrolli plokkide ladumisel pidevalt loodiga kivide asendit. Kuigi õieti paigaldatud müürinöör on sirge seina alus, hoidke lood ikka käepärast ja samuti plastkiilud kõrguse korrigeerimiseks. Maja kerkides jälgi, kui kõrgelt algavad uksed ja aknad et neid kinni ei laoks. See tundub naljana kuid tegelikkuses laotakse 1-kordne maja valmis 4-5 päevaga ja sellise kiire ja lihtsa ladumise juures võib mõni ava kergelt kahe silma vahele jääda:

Iga 6- 8 rea järel tuleb laotud sein betooniga täita et see ei nihkuks paigast. Kui alumised 2 rida on eelnevalt betooni täis valatud, võib laduda 2-2,5 m seina korraga ilma vahepeal betooni panemata. See annab võimaluse ühekordne maja korraga valmis laduda ja hiljem betooniga täita. Plokkidesse lastav betoon tuleb kindlasti kinni vibreerida või kasutada “jootebetooni“:

Ära unusta paigaldada enne valamist elektriinstallatsioonitorusid koos harutoosidega ja muid vajalikke torusid seintesse. Hilisem seina freesimine on VÄGA raske kuna valminud sein on ülitugev.

Betooni valamise käigus surutakse plokkide sisse vertikaalne armatuur malekorras mis muudab maja täiesti purustamatuks.

Akende- ja usteavad sillatakse spetsiaalse metallsillusega, mille peale laotakse Lammiplokid ja täidetakse betooniga ( sisuliselt valatakse armeeritud sillus kohapeal) . antud meetod kiirendab ja lihtsustab tööd (saabuvad metalldetailid AT 70 ja AT 50 on 6 meetrsed) silluse peale laotakse jälle plokid nagu tavaliselt:

Metallsillusega AT 70 tehtud valmisava, max avapikkus kuni 5 m:

Kui maja on mitmekordne, võib vahelae kohal välisseinas külmasilla katkestamiseks kasutada spets. Lammi plokki- lõhestatud Lammiplokk:

Lao seni kuni vajalik seinakõrgus on saavutatud:

Täida seinad lõplikult betooniga. Ongi soojustatud seinad valmis, saab asuda katust tegema.

Kokkuvõte

Aega kulus selleks üks nädal – välisseinad + üks nädal- siseseinad! Kokku kaks nädalat!! 1-kordne Lammi kivimaja.

4 meest töötasid, 3 neist ei olnud kunagi enne Lammikivi näinud.

Kasutasid tööriistu: laserlood, tavaline lood (2 tk), montaazivahu aplikaator (2 tk), haamrid (2 tk), müürinöör 100m (2 tk).

Kasutasid materjale: Lammikivi 350 (välisseinad), Lammikivi MH200 ja VSK100 (siseseinad), montaazivaht (24 tk), laud 25×100 (0,5 tm), 2 rulli hüdoisolatsioonimaterjali, 2 nõud hüdroisolatsioonivõõpa.

Kasutasid teenust: betooni tarne PUM’iga (25 m3)